Veel pidupäevast

Kool pakkus neljandikele plokkflöödi õpet ja laps oli vaimustuses. Vabariigi aastapäeval toimus siis algklasside aktusel esimene esinemine. Mängiti pala "Kus on minu koduke". Kahjuks ei kuulnud ise, aga poiss oli vaimustuses. Kodus olen seda kuulnud küll ja veel:) Igatahes väärt ettevõtmine muusikaõpetaja poolt. Õppimine jätkub.

Hardi on tagareas lilla lipsuga.

Veebruari viimane nädalavahetus

Pikk nädalavahetus oli. Eks pidasime meiegi väikestviisi riigi sünnipäeva, sõime head ja paremat, vaatasime riigitelevisioonist rikkaid ja ilusaid, no nagu enamus peresid. Peamine oli see, et eile ja üleeile oli väljas KEVAD. Päike säras ja soe oli. Tänaseks on sellest ainult mälestus ja jälle miinuskraadid.

Pildile jõudsin püüda pühadetoidust ainult pirukad, ülejäänu kadus kui nõiaväel, ei suutnud tabada ei võileivatorti ega küpsisetroti metsmaasikatega. Viimane oli Hardi tehtud ja maistses oi kui hea. Pirukatest niipalju, et ma ei ole lihapirukaid ise teinud vist küll 20 aastat. Pärmitaigna tegin seekord leivaküpsetusmasinas ja kerkis mühinal, täidiseks kalkuniliha, küüslauk, hapukoor. Pirukad valmisid samuti koostöös pojaga, kes on hetkel veendunud, et temast saab kokk.
Mina selles nii kindel ei ole, sest täna kadus ta mitmeks tunniks õue ning tagasi saabudes oli süles kast. Selle oli ta ise teinud, mina ei tea, kui palju ta isalt abi palus. Igatahes on kast väga vajalik, selles on nüüd pirrud, et saaks kaminasse tule teha. Pilt on hämaras tehtud ja pole suurem asi, aga ehk annab aimu. Mina olen väga rahul.

Reede...

Endiselt tatihooaeg, ei taha kuidagi üle minna see tõbi. Mul hakkab vaikselt taanduma ja nüüd siis on tatt mehe endale ahmanud, hirmus nuuskamine, oleme kahe peale terve mäe taskurätte täis nuusanud.
Aga aitab tatijutust, mitte seda ei tahtnud ma rääkida. Hoopis seda, et minu laps õpetas mind täna fotoflexerit kasutama. Mina olen täielik arvutivõhik ja polnud sellisest asjast varem kuulnudki. Nüüd siis tegime poisi pildi ilusamaks. Ja veel.... on reede, no kas pole vahva.

Nohu

Nädal algas nohuga. Ei imesta üldse, sest töökaaslane nuuskas terve eelmise nädala ennastsalgavalt ja nädalavahetusel hakkas Hardi ka tatistama. Nüüd siis teist päeva vaevlen, no kole on olla. Nina on punane ja jookseb, magada ei saa. Ometigi on väljas fantastiline ilm ja tavaliselt sellise külmaga nohu ei ole.
Hea uudis on see, et Hardi sai eile oma kipsist lahti, küll ta nautis lihtsaid asju nagu saapa jalga panemine ja jalavann:)
Täna üritan tööl lühema päeva teha ja varem koju saada, no ei ole minust siin kasu, pea on liialt paks.
Päeva alguse tegi ilusaks pakk. Sain kätte Hardile tellitud kindad ja tossud ja pakis oli üks "rosin" armsalt inimeselt (tervitused Pillele).

Eilsest koogist veel

Ma ei tea, kas rikun nüüd hullult mingeid reegleid, levitades raamatust leitud koogiretsepti... Igatahes on see retsept ühele üheteistaastasele lapsele täiesti jõudumööda ja kooki ise on hea.
Koogipõhja sisse  läks 150 gr maitsestamata jogurtit, 3 muna ja 300 gr suhkrut, need vahustada omavahel. Kaussi segada 300 gr nisujahu, 0,5 tl vanillisuhkrut ja 2 tl küpsetuspulbrit. Segada see vaht ja kuivained kokku ja panna kooogivormi, peale umbes pool kilo külmutatud vaarikaid ( usun, et muud hapud marjad on ka head). Küpsetada 180 kraadi juures 30-40 minutit ( meil oli  40 ja oleks võinud pisut vähem olla), vahepeal vahustada 3 munavalget 120 gr suhkruga kõvaks vahuks. Kui kook kuldpruun, siis valada munavaht peale ja panna veel 10 minutiks ahju. Retsepti leidsime Nadja koogiraamatust. Head isu!

Töine ja külm

Laupäev on olnud töine. Pidin hommikul vara juba tööle minema, poeg jäi koju magama. Eilne tööpäev venis ka 12-tunniseks ja laps oli päris etteheitev. Sai siis eile õhtul lubatud, et tulen täna varem koju ja siis saab kooki teha. Eile õhtul koju sõites tekkis mul lausa tunne, et ma ei jõuagi kohale. Meeletu tuisk oli ja maanteed ei olnud üldse näha, eessõitjatki võis vaid ähmaselt aimata, täna hommikul, kui enne üheksat kodust välja sõitsin, ei olnud lumesaqhk veel käinud ja päris ekstreemsõit oli. Koju sain igatahes valges ja üritasin siis natuke koristada, sest mehed olid siin aktiivselt maja pidanud ja kokanud jne.Noh ja nüüd lubasin poisile kooki teha.
Valisime siis koos Nadja koogiraamatust välja vaarika beseekoogi ja ta tegi selle tõesti ise, abi ei olnudki vaja. Koogist tegi pildi ka ise, saate nüüd vaadata, meie hakkame kooki sööma....

Ahjaa, termomeeter näitab -22 praegu, kuuldavasti on mujal veel külmem.